Joosep Toots on üks Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja peategelastest.

"Kevades" kujutatakse Tootsi rahutu, palju ja valimatult lugeva ning

pidevalt koerusi tegeva poisina, kes satub sageli pahuksisse

ühiskonnareeglitega. Üks tema põhivastaseid on karmide

kasvatusmeetoditega köster Julk-Jüri, samas kui kooliõpetaja

Laur saavutab leebusega märksa enam. Just Tootsile keskenduvas

"Suves" saab temast "Kevades" pigem Arno Talile lähedasena kujutatud Raja Teele kosilane, kellena ta konkureerib Jorh Adniel Kiirega. Mõningasele edevusele vaatamata kujutatakse kahe teose vahepeal Venemaal mõisavalitsejana töötanud Tootsi tõsiseltvõetava põllumehena, vastandina käsitöölisest Kiirele, kes füüsilise tööga toime ei tule ning on elus pigem ebapraktiline. Samuti on "Suvest" alates kellamees Lible selgitamata põhjustel pigem Tootsi kui Arno sõber. "Tootsi pulmas" Teele ja Toots abielluvadki.

Tootsi elukohaks oli Ülesoo talu, mida ta "Suves" kaasajastama asub. Filmis "Suvi" kasutati võttepaigaks Hinni talu Võrumaal.

Kirjanik Mihkel Mutt on nimetanud Tootsi üheks Eesti kirjanduse tuntumatest triksteritest, kes lisaks vempudele on ka uudse põllumajandustehnoloogia maaletooja.

Tootsi järgi on viimastel aastatel hakatud nimetama käitumisraskustega õpilaste klasse Tootsi klassideks. Tema "aianduseksperimendi" eeskujul, mille käigus ta külvas Julk-Jüri aeda kättemaksuks karistuste eest eri taimede seemneid segiläbi, kutsutakse sarnaseid aiandusmeetodeid "Tootsi peenraks". Tootsiga seoses on levinud ka fraasid "Tootsi maakera" ja "tamasseri raud".