Jorh Aadniel Kiir, õieti Heinrich Georg Aadniel Kiir, on üks Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja

peategelastest.

Kiir on kohaliku rätsepmeister Kiire vanim poeg. Pere elab võrreldes ülejäänud paunverelastega

jõukamalt. Perekond on saksiklik, näiteks ei ole nad nõus oma lastele eesti nimesid panema. Aadnielist on veidi noorem on Friedrich Viktor Ottomar (kes Lutsu vihje kohaselt on kolmest vennast "kõige mõistlikum") ning pere pesamuna on kiusliku loomuga Bruno Benno Bernhard, kes näeb ilmavalgust "Kevade" sündmustikus.

Kiire asjad on uhkemad, kuid ta nende suhtes kitsi. "Kevades" kujutab kirjanik Kiirt virila poisina, keda seetõttu juba koolis rohkem kiusatakse. Poiss on arglik ja kaebaja.

"Suves" ja "Sügises" teeb Kiir korduvalt katset põllumajandusega tegeleda, kuid ebaõnnestub. Ka ei õnnestu Kiirel võita Raja Teele südant, kuna Teele läheb mehele hoopis Kiire rivaalile Joosep Tootsile. "Sügises" muutub Kiire karakter üha tumedamaks - ta ei varja põlgust oma abikaasa (Juuli Vispel) ega ka ülejäänud paunverelaste suhtes. Tahtmatult kustutab ta ühe külamehe eluküünla.

Kirjanik Mihkel Muti sõnul on Kiir enam-vähem ainus tegelane, kellesse Luts ei suhtu heatahtlikult, pigem on ta Kiire suhtes isegi õel. Ühe võimaliku põhjusena mainib Mutt Kiire naiselikkust. Siiski kirjeldab Luts Kiirt kellamees Lible suu läbi hea rätsepana.