Raja Teele (Adele)
Raja Teele on üks Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja peategelastest, Lutsu silmapaistvaim
naistegelane.
"Kevades" kirjeldab Luts Teelet eelkõige praktilise, ehkki kohati tujuka tüdrukuna.
Autor esitab teda küll peategelase Arno Tali tulevase pruudina nii Arno kui ka teiste tegelaste
(näiteks Tootsi ja Lible) silmis, kuid vastandab Teele samas Arno unistajaloomusele. "Suves"
jääb Arno siiski kõrvale ning Teele mängib teineteise vastu oma kaks kosilast Joosep Tootsi ja
Jorh Adniel Kiire, kuid otsustab lõpuks siiski Tootsi kasuks. Kiirele esitab ta sündmustiku
käigus nõudmise, et too rätsepa elukutse maha jätaks ja põllumeheks hakkaks, mis Kiirel
püüdmisele ja isegi Tootsi õpetustele vaatamata mitte korda ei lähe; seeläbi näitab autor Kiire vähest mehelikkust. "Tootsi pulmas" abiellub Teele Tootsiga, kuid "Argipäevas" tunneb end Ülesoo talus siiski ülearusena, mistõttu kolib ajutiselt kodutallu Rajale tagasi.
Teele on Lutsu kõige aktiivsem ja jõulisem naistegelane (sealhulgas "Kevade" koolitüdrukuist ainuke, kelle nime autor mainib). Tema taustal tõuseb siiski veelgi selgemalt esile, et enamik Lutsu naistegelasi on pigem õrna ja passiivse loomuga. Seetõttu keskendutakse Lutsu feministlikes käsitlustes sageli Teelele. Enamajaolt kujutab Luts Teele tegevust teiste silmade läbi ning ehkki ta avab Teele karakterit selgi viisil, jäävad Teele tegude sügavamad motiivid siiski enamasti varju.
Raja Teele prototüübiks oli Adele Pärtelpoeg (Koll) (1. august 1890 Palamuse – 8. juuli 1975 Austraalia, Queensland). Ta õppis Palamuse koolis 1901-1903
-
Edasine haridustee A. Grassi kool Tartus
-
1909 lõpetas Puškini nimelise Vene Gümnaasiumi
-
1909 abiellus Osvald Kolliga
-
Töötas paar aastat Palamuse kirikumõisas ja paar aastat Tartus
-
Alates 1927. aastast elas Austraalias, kus pidas koos abikaasa ja pojaga Queenslandis lambafarmi
-
poeg Endel, kellel järeltulijaid ei olnud
Muuseumipedagoog Aili Kalavus on kirjutanud: “Adele oli elavaloomuline ja särtsakas tüdruk, sageli ka üsna kangekaelne, aga kindlasti ka töökas. Juba päris pisikesena avaldusid mõned iseloomujooned. Adele sündis Palamuse veskijärve kaldal, kuid paari aasta pärast oli pere sunnitud sealt lahkuma, sest vanematel polnud võimalik teda järvest eemale hoida. Igal silmapilgul, kui tema järele ei vaadatud, oli ta järve hüpanud, et koos partidega ujuda. Adele abiellus 19-aastasena vanemate tahte kohaselt Kolli talust pärit Osvaldiga. Adele vanematekodus muutunud nooriku meeleolu, ta tõmmanud pruudipärja lõhki ja visanud põrandale. Siit sai ehk Luts ainest “Tootsi pulma” tarvis. Ka uuest kodust Kollil tuli Adelel edaspidi tülide tagajärjel lahkumisi ette. Siis elas ta mõnda aega mujal, kuni talle järele tuldi, või otsustas ta ise naasta. Nii, nagu Teele lahkus “Äripäevas” Ülesooltki.
Nime Raja Teele saamislugu selgitas Kalavus aga nii: “Teele on selle kohta ise öelnud, et kui tema Oskar Lutsu ja veel kahe poisiga mängis pallimängu, kus igaühel olid oma rajad, hüüdnud ta sageli, et ärge tulge üle minu raja. Selle järgi vist oligi Oskar Luts hakanud teda Raja Teeleks nimetama. Teele isa ehitatud maja Palamusel valmis enne, kui Ehavere koht ära anti. Seega kuskil Raja talus nad elanud ei ole.”
1927. aastal sõitsid Kollid Austraaliasse uut õnne otsima. Paari aasta pärast suri Osvald. Neli aastat pärast Osvaldi surma lõpetas Teele talupidamise. Hiljem töötas Adele juuksurina ja pidas võõrastemaja.”